Featured

Kodutöö 1

Ebaõnnestunud

IT lahendused

IT arengu jooksul on loodud mitmeid erinevaid lahendusi. Mõned neist on toonud endaga kaasa kuulsust ja rikkust, kuid leidub ka ideid, mis alguses tundusid huvitavad, aga ei saavutanud selliseid eesmärke nagu eeldati. Järgnevalt on toodud mõned näited IT lahendustest, mis erinevatel põhjustel ei saavutanud suurt edu.

Microsoft Windows on laialt levinud operatsioonisüsteemide lahenduste kogum. Aja jooksul on seda pidevalt arendatud. Üks suuremaid muutusi oli Windows 8, mis oli eelnevatest versioonidest täiesti erinev. Kahjuks see tõi endaga kaasa ka probleeme. Selline suur muutus oli inimestel keeruline korraga vastu võtta ning sellest tuli palju negatiivset tagasisidet. Toote loojad võtsid sellest läbikukkumisest aga õppust ja tulid välja Windows 10-ga, mis sarnanes varasemate Windows versioonidega, säilitades lahendusi ka Windows 8-lt. Kuna probleem Windows 8-ga mõjutas tugevalt ettevõtet, siis jagati Windows 10 tasuta kindla aja jooksul kõikidele, kes seda soovisid.

See ei olnud ettevõte Microsofti ainus läbikukkumine. Üks teistest probleemidest oli ka Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemiga telefonid. Kui Microsoft omandas Nokia nutitelefoni äri, siis paigaldasid nad Windows operatsioonisüsteemi ka telefonidesse. Selleks ajaks olid iOS ja Android juba laialdaselt levinud ning nad osutasid suurt konkurentsi nutimaailmas. Kuigi nutitelefonidele pakutud lahendus sarnanes arvutitele, mis peaks ülemineku lihtsamaks tegema, ei sobinud see süsteem väikese ekraani jaoks. 2019. aasta lõpus lõpetati Windows telefonide operatsioonisüsteemide uuendused ja muud toetused[1].

Microsoft pole ainuke ettevõte, kelle on esinenud probleeme tarkvaraga. Laialt levinud Google Inc. on samuti loonud tarkvara, mille lahendused ei ole saavutanud suurt edu. Üheks selliseks loominguks on Google+, kui sotsiaalmeedia platvorm. Alguses olid näitajad head, kuid see tulenes kasutaja olemasolust, et kasutada teisi Google rakendusi nagu Gmail ja Google Drive. Inimesed ei kasutanud seda kui sotsiaalmeediana nagu algselt plaanitud. Google töötajate sõnul oli probleem selles, et lahendus oli liiga sarnane Facebookiga – ei pakutud midagi uut ja huvitavat lisaks, mis annaks antud platvormile eelistust kasutajate seas. [2]

Nagu näha, siis põhjuseid on erinevaid. Olgu selleks siis keeruline kasutajaliides, millele on raske adapteeruda, või suur konkurents ja sellega seoses hiline turule tulek. Uute lahendustega kaasneb alati risk, et kas see on liiga suur muutus kasutajate jaoks või ei erine piisavalt teiste poolt pakutud lahendustest.

Kasutatud kirjandus:

[1] Windows 10 Mobile’i tootetoe lõpp: KKK [WWW] https://support.microsoft.com/et-ee/help/4485197/windows-10-mobile-end-of-support-faq (05.02.2020)

[2] Eadicicco L. Why Google+ failed, according to Google insiders [WWW] https://www.businessinsider.com/what-happened-to-google-plus-2015-4 (05.02.2020)

Kodutöö 14

Interneti kasutamine erinevate seadmete vahendusel on inimestel igapäevane tegevus. Samas sisaldab see mitmeid turvariske, millest inimesed ei ole alati teadlikud või ei tunne nende ees hirmu. Kahjuks asi nii lihtne ei ole ja igasugu riskidega peab arvestama ja valmis olema nende vastu tegutsema.

Üks IT-turvarisk on phishing ehk õngitsemine. Selle meetodi alusel petetakse igapäevaselt välja delikaatset informatsiooni. Olgu selleks paroolid, kontonumbrid, isikukoodid vms. Nende abil saadakse ligi erinevatele kontodele. Pettuseid on erinevaid ja isegi kui seadusesilm saab pettusvahenditele järele, leitakse ikka ja jälle uusi viise, kuidas ohvriteni jõuda.

Enamast on tegemist e-mailide ja sõnumitega, mis näevad välja nagu oleks saadetud ametlike ettevõtete poolt. Seal on tekst tähelepanu saamiseks ja link, mille poole nad paluvad pöörduda. Sellega aga jõutakse lehekülgedele, kust jõuab kohale viirus või seal andmeid täites on kõik lehe omanikule näha.

IT-turvariskide kohta on loodud „Mitnicki valem“, mis koosneb kolmest osast: tehnoloogia, koolitus ja reeglid. Sellega peaks tutvuma kõik isikud, kellel on kokkupuude internetiga. Kuidas aga seda kasutada erinevate riskide vastu, sealhulgas õngitsemise vastu?

Tehnoloogia poolest on enamasti e-mailidel spami filter, mis püüab ohtlikud kirjad kinni. Petturid aga otsivad pidevalt viise sellest mööda saamiseks ja mõningatel see ka õnnestub. Seetõttu peab inimene ise tegutsema oma arvuti ja teiste seadmete kaitsmiseks. Üks olulisemaid punkte on uuendada oma tarkvara, kui see on võimalik, sest uuendusega võideldakse ka uute riskide vastu. Lisaks peaks omama viirusetõrjet. Viirusetõrje leiab ohte, blokib neid ja teavitab sellest kasutajat. Kontode kaitseks on aga hea viis kasutada mitu autentimisviisi. See muudab ligipääsu keerulisemaks, sest ei piisa enam kontonimest ja paroolist, vaid ka näiteks telefoni saadetud koodiga. Võimalik on pisteliselt andmeid salvestada eraldi kõvakettale või pilve, et kui juhtub see kõige hullem ja saadakse kontodele ligi, siis on andmekadu vähendatud.

Koolitus on oluline nii tavainimestele kui ka ettevõtte siseselt. Koolitused ei anna ainult infot sellest, kuidas end ohtude vastu kaitsta. Need peaksid ka suunama rohkem tähelepanu IT-turvariskide ohtudele tõsisusele. See võib mitmetele tunduda kui väike mure, kuid seda ainult seni kuni pole otsest kokkupuudet olnud. Seetõttu on oluline, et koolitustel antakse ülevaade riskidest nii, et inimesed saaksid end selle olukorraga seostada. Samas on kindlasti vaja teha selgeks olulisemad ja kättesaadavad lahendused, kuidas selle vastu võidelda. Eelnimetatud tehnoloogilised lahendused peaksid olema mainitud, et inimesed teaksid kust alustada. Kindlasti oleks hea teada  kuhu pöörduda, kui isikul tundub, et ta on õngitsemise ohvriks sattunud.

Reeglid ei ole tavainimestel endale hea panna, sest neist on lihtne mööda minna. Ettevõtetes on see aga lihtsam. Seal on juba reeglid paigas, mille vastu ei saa eksida ettevõtte vastu minemata. Erinevate töökohtadega inimestele saab anda erinevad õigused andmetele. Samas on ka võimalus panna kaitseks ekstra kasutaja ja parooli kontrolli. Ettevõtte siseselt tehakse ka aegajalt järelvalvet, et avastada uusi riske ja nende vastu lahendusi leida.

Kasutatud materjalid:

[1] How to Recognize and Avoid Phishing Scams [WWW] https://www.consumer.ftc.gov/articles/how-recognize-and-avoid-phishing-scams (07.05.2020)

Kodutöö 13

Inimesed võtavad igasuguseid igapäevategevusi lihtsateks ja iseenesest mõistetavateks. Siiski on isikuid, kellel on mitmete tegevustega raskusi. Samas nad teevad neid samu asju, mida iga teine isikki. Kuidas nad siis sellega hakkama saavad? Erinevate vajadustega inimestele on loodud aja jooksul erisuguseid abivahendeid, et nende puuded ei segaks nende elu. Näiteks on inimestele, kes ei saa oma jalgel kõndida, loodud motoriseeritud ratastoolid. Kuulmisaparaadid aitavad paremini kuulda inimestel, kelle on kuulmisega probleeme. Pimedate jaoks on olemas braille kiri, et nad saaksid lugeda kasutades silmade asemel oma kompimismeelt.

Kuidas need samad inimesed saavad aga arvutit kasutada? Ka selleks on olemas mitmeid lahendusi. Üks selliseid abivahendeid on punktkirjamonitor. Antud seade on võimalik ühendada mitmete ekraanidega nagu arvutid, tahvelarvutid, nutitelefonid ja e-lugerid. [1]

Kõigepealt tuleb aga aru saada, mis asi on punktkiri ehk braille. Tegemist on 1809 aastal loodud süstemaatiliselt tõstetud punktikestega, mida on võimalik lugeda sõrmede abil. Siiski tuleb meeles pidada, et see ei ole omaette keel nagu viipekeel kuulmishäiretega inimestel. Braille sümbolid koosnevad braille ristkülikutest, kus on kaks rida ja kolm veergu punkte. Punktid on nummerdatud vasakult ülevalt alla 1-3 ja paremas reas ülevalt alla 4-6. Erinevad punktide kombinatsioonid loovad kas tähe, numbri või kirjavahemärgi. Vahest võib tegemist olla isegi täieliku sõnaga. Näiteks vasakul ülemine punkt ehk punk nr 1 sümboliseerib tähte „a“. Samas vasakus reas alumine punkt ehk punkt number 3 sümboliseerib lauselõpumärki punkti. [2]

Mis on punktkirjamonitor ja kuidas on seal ära kasutatud Braille süsteemi? Tegemist on seadmega, millel on üks rida Braille ristkülikuid. Vastavalt Braille süsteemile koosneb iga ristkülik väikestest plastmassist või metallist pulgakestest. Kuid kui tavaliselt koosneb braille kiri kuuest punktist, siis nendel masinatel on igas ristkülikus kaheksa pulka. Need ekstra pulgad (vasakul 7 ja paremal 8) võivad omada mitmeid erinevaid tähendusi. Näiteks võivad need sümboliseerida kursori asukohta, aktiivset teksti jne. Pulgakesed tõusevad ja langevad vastavalt tekstile, mis on kuvatud seadmega ühendatud ekraanil. [3]

Muidugi on tänapäeval olemas ka teisi lahendusi. Näiteks on olemas tarkvara, mis loeb ekraanil kirjutatud, kuid see lahendus jällegi ei sobi isikutele, kellel on probleeme lisaks nägemisele ka kuulmisega. Igal lahendusel omad plussid ja miinused. Tuleb leida just endale sobiv.

Kasutatud materjalid:

[1] Braille Technology: What’s New and Emerging? [WWW] https://visionaware.org/everyday-living/essential-skills/reading-writing-and-vision-loss/braille-technology-7770/1235/ (29.04.2020)

[2] Nellis, A., Tars, I., Kutsar, K., Lõvi, M., Trofimova, J. (2011). Eesti punktkirja käsiraamat [Online] https://tek.tartu.ee/sites/tek.tartu.ee/files/eesti_punktkirja_kasiraamat_viimane_versioon.pdf (29.04.2020)

[3] Mineault, R. (2018) What to Know… Before Tou Buy a Braille Display [WWW] https://canasstech.com/blogs/news/what-to-know-before-you-buy-a-braille-display (29.04.2020)

Kodutöö 12

IT maailmas üks olulisemaid faktoreid projektides on kasutatavus. Kasutaja kogemus ja tema võimekus loodud tarkvaraga hakkama saamises sõltub erinevatest kasutatavuse komponentide nõuete täitmisest. Selleks on vaja aga kindlaks teha, kes on tulevased potentsiaalsed kasutajad ning millised on nende vajadused, harjumused ja kogemused seoses loodava IT-ga ja loodava  projektiga.

Taanlane Jakob Nielsen on sõnastanud kasutatavusega seoses viis komponenti: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu. Kõik on olulised faktorid, millele peab toetuma kasutajaliidese vaatenurgast. Peale selle on oluline ka kasulikkus, mis kujutab endast kindlaks tegemist selles, kas antud objekti on vaja ja kas see täidab oma ülesannet korrektselt ehk teeb justnimelt seda mida peab ega midagi muud.

Vaatleme lähemalt meeldejäävust. Selle idee seisneb kogutud oskuste mäletamises tarkvara kasutamises isegi peale pikka aega sellest eemal olemist. See ei pruugi olla esmane mõte IT projektides, sest esimese asjana mõeldakse ikka sellele, kuidas kasutajat saada ja tema lojaalsust hoida. Olukord, kus kasutaja ei kasuta tarkvara aktiivselt, ei tundu väga tõenäoline. Siiski tuleb ka sellele mõelda ja luua võimalikult meeldejääv kasutajaliides, mida on loogiline kasutada, et ei pea iga tegevuse juures pikemalt mõtlema, kuidas seda teha. Hea näide on jalgrattaga sõitmine. Isegi kui pole aastaid seda teinud, siis uuesti rattale istudes tuleb see kui iseenesest meelde ja sõidad nagu vanasti.

Meeldejäävus on aga tihedalt seotud õppimisega. Kui kasutaja peab õppima rakendust kasutama, siis see peab olema võimalikult lihtne. Selleks on mõttekas luua projekte, kus on enimlevinud kasutajaliidese omadused. Kui on juba varasemalt kokkupuude sarnaste lahendustega, siis on ka uusi tarkvarasi kergem selgeks saada.

Nagu lihasmälu füüsilisi töid tehes, tekib inimesel ka harjumus rakendusi kasutades. Kui sarnaseid tegevusi on pikemalt korratud, siis see jääb inimesele alateadvusesse. See aitab kaasa nii uute tarkvarade õppimisele kui ka vanade meenutamisele. Selle lihtsustamiseks on oluline tegevuste loogiline kulg ja sujuv tarkvarapoolne suunamine.

Kasutatud materjalid:

[1] 5 Components Of Usability [WWW] https://chrisdasie.com/5-components-of-usability/ (18.04.2020)

Kodutöö 11

Seekord vaatleme lähemalt üht tarkvara arendusmudelit ja üht ärimudelit reaalsete projektide põhjal.

Tänapäeval on kujunenud palju erinevaid tarkvara arendusmudeleid. Kuna võimalusi on palju siis kasutatakse ka mitmeid mudeleid korraga ehk luuakse mitmete lahenduste kombinatsioone. Selle näiteks on hea tuua Spotify. Tarkvara loomise alguses kasutati puhast Scrumi, kuid tarkvara arenedes avastati, et sellel on oma plussid ja miinused ning vajaks mõningaid muudatusi paremaks arendustööks just selles ettevõttes. Seetõttu nad tegid Scrumile muned muudatused ja lõid oma enda versiooni.

Scrumis on kolm rolli: Scrum Master, kes ei ole boss, vaid rohkem moderaator, kes suunab ja abistab meeskonnaliikmeid, Product Owner, kes on esindab projekti tellijat ja lõpuks väike meeskond. Meeskonnas korraldatakse oma tööd meeskonnasiseselt, kus kõik teevad kõike. Scrumi eesmärk on anda välja pidevalt väikesi uuendusi. Selleks jagatakse suuremad ülesanded väiksemateks, et need jõuaks kiiremini kliendi. Oluline on väärtuse loomine kliendile, mitte plaanist kinni pidamine, sest pidevalt toimuvad muutused ja sellega peab suutma kaasa minna. Peale selle on Scrumi eesmärk kukkuda läbi nii pea kui võimalik, et sellest õppida ja teha paremini, sest miski ei ole perfektne, alati eksisteerivad vead.

Ärimudeli näiteks on Dropbox, mis kasutab Freemium ärimudelit. Nimelt saab Dropboxi kasutada tasuta mahuga 2GB. Kui aga on soov kasutada suuremat mahtu oma failide hoiustamiseks ja jagamiseks, siis selleks tuleb maksta kindel summa kuus. Tasuta versiooni idee on anda klientidele võimalus proovida antud tarkvara. Kui see sobib, siis saab seda paketti vajadusel täiendada tasulisele versioonile, kus on rohkem mahtu. See lahendus toimib, sest paljud inimesed tahavad saada oma failidele ligi mitmetel seadmetel korraga. Kuna klientidel, kes on seda proovinud, on seda vaja siis võib neil olla soov hoida seal pilte või videoid, mis vajavad aga rohkem mälu. Nagu näha tasuta versioonist ei piisa ja minnakse aja jooksul üle tasulisele paketile.

Mis aga täpsemalt Freemium ärimudel endast kujutab? Selle põhimõte on pakkuda toodet, mis on mingil väiksemal määral olemas tasuta versioonina. Kui aga paketti suurendatakse ehk siis makstakse kindel summa, siis sellega kaasnevad mitmed kasud. Inimesed tavaliselt proovivad uusi asju kui need on tasuta, mis annab Freemium tarkvarale hea tutvumislahenduse oma klientidele. Tasuta versioon annab piisavalt kokkupuudet tootega, et kliendid, kes toodet edasi soovivad kasutada lähevad parema versiooni saamiseks üle tasulisele versioonile.

Piiranguid on mitmesuguseid. Mõned on ajalised, näiteks Netflixis saab kasutada tasuta verisooni kuu aega ja kui on soov jätkata, siis hakkab igakuiselt selle eest tasuma. Mõned tarkvarad, näiteks nutitelefonis mängud, pakuvad tasulist versiooni, et eemaldada reklaamid, mis iga kindla aja tagant hüppavad ekraanile. Mängud, kus on kasutusel mänguraha pakub ka võimalust mängu sees päris raha eest osta endale raha juurde. Muidugi on ka varasemalt Dropboxi näitel toodud versioon, kus saab suurema ehk tasulise paketi eest endale lisafunktsioone, mis selle näite põhjal on toodud lisamahuna.

Kasutatud materjalid:

Fernandes, T. Spotify Squad framework – Part I [WWW] https://medium.com/productmanagement101/spotify-squad-framework-part-i-8f74bcfcd761 (13.04.2020)

Fernandes, T. Spotify Squad framework – Part II [WWW] https://medium.com/productmanagement101/spotify-squad-framework-part-ii-c5d4b9398c30 (13.04.2020)

Patel, S. 7 Examples Of Freemium Products Done Right [WWW] https://www.forbes.com/sites/sujanpatel/2015/04/29/7-examples-of-freemium-products-done-right/#52f8edd26f15  (13.04.2020)

Kodutöö 10

Kuidas saada häkkeriks? Selle kohta on kirjutanud Eric Steven Raymond juhendi.

Mis on häkker? Häkkerid on need professionaalid ja võrguässad, kes aitasid kaasa ARPAneti ja veebi loomisele. Kui isik sinna oma panuse annab ja teised häkkerid seda isikut teavad ja tunnustavad, siis see isik on häkker. Nii on seletanud Raymond definitsiooni häkker.

Kui ise olen mõelnud sõnale häkker, siis on ikka tekkinud seos mitmete filmidega ja kuidas seal nn häkkerid murdsid mingisugusesse süsteemi sisse ja hakkasid seal oma ebaseaduslikke toiminguid tegema. Reaalsuses häkkerid ei lõhu ega murra asjadesse sisse, vaid nad loovad asju. Nad on vabataktlikud, kes loovad erinevaid lahendusi.

Et ise häkkeriks saada on Raymond toonud välja selle, kuidas inimene peab suhtuma. Nimelt on maailmas palju asju, mis vajavad lahendamist, aga nõuavad selleks energiat. Seetõttu tuleb olemasolevaid ressursse kasutada mõistlikult, mitte teha midagi, mis on juba varem tehtud. See aitab ka hoiduda igavusest, sest luua midagi uut, mis aitaks nii ennast kui ka teisi on alati positiivne. Et aga teha seda mida teevad häkkerid on vaja piisavalt vabadust ja vajalikke oskusi.

Need vajalikud oskused, mida iga häkker vajab, on mitu. Kõigepealt peab oskama häkker programmeerida. See on elementaarne oskus, kuid ka väga laialdane, sest programmeerimiskeeli on nii palju ja neid kõiki suurepäraselt kasutada ühe isiku poolt on üsna ebatõenäoline. Lisaks aitab koodi õppimisele kaasa operatsiooni süsteemid, kus on ligipääs koodile. Sealt edasi saab liikuda veebi ja uurida, kuidas veebis koodi kirjutatakse. Häkkeri maailma poole saab hakata liikuma aga enne kõike seda, juba koolipingist. Justnimelt on vaja alustada inglise keele õppimisega, sest see on üks põhilisemaid keeli, mida häkkerite maailmas kasutatakse.

Enda kogemusele vaadates, kui olen õppinud IT-d, siis kindlasti aitas kaasa ingliskeel. Juba programmeerimise juures on kasutusel mitmed ingliskeelsed sõnad ja kui otsida infot internetist, siis on ka peamine ressurss inglise keeles. Samas pole kasutanud operatsioonisüsteeme, kus on avatud lähtekood. See eest astusin kohe veebi ja hakkasin seal koodi kirjutama.

Raymond peab oluliseks häkkerite maailmas staatust ehk mida teised häkkerid sinust arvavad, sest see ei ole maailm, kus tegutsetakse üksi. Staatuse tõstmiseks on mitu viisi. Üks nendest on kirjutada vabatarkvara, mis võib teistele tunduda huvitav ja vajalik. Samas aita ka teiste vabatarkvara testida ja puhastada. Antud kogukond on üsna abivalmis, seetõttu on levinud kasuliku info jagamine. Kuna tegemist on vabatahtlikku kogukonnaga, siis igasugune abi on alati oodatud. Ka kogukonna positiivne levitamine on igatpidi kasuks.

Sellised omadused on toonud välja Raymond oma juhendis kuidas saada häkkeriks. Tundub üsna lihtne ja arusaadav, ega ole mindud liiga detailidesse, vaid toodud välja ainult need kõige tähtsamad punktid.

Kasutatud materjalid:

Raymond, E. S. How To Become A Hacker [WWW] http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html (04.04.2020)

Kodutöö 9

Sel nädalal vaatleme erinevat IT juhi tüüpe.

Milliseid juhitüüpe aga on? Peale klassikalise juhi, kes näeb kogu pilti ja suunab oma meeskonda selle suunas, on olemas ka suhtleja, kes aitab liigutada infot erinevate osapoolte vahel. Veel on olemas treener, kes aitab inimesi motiveerida ja neid suunata meeskondades. Arengumootor liiguvad pideva muutusega kaasas ja annavad seda ka teistele. Mentor omab autoriteeti tänu oma teadmistele ja kogemustele. Ülemus kasutab oma rolli suurte ja tähtsate otsuste tegemiseks.

Head juhid omavad enamus eelnimetatud juhitüübi omadusi, seega on keeruline määrata juhile just seda ühte ja kindlat tüüpi, mis käib selle juhi kohta. Siiski vaatleme lähemalt kahte tuntud IT juhti ja juhi tüüpi, mis on nendega seotud.

Alustame ühest tuntumaist IT juhist, kes oli Apple kaasasutaja – Steve Jobs. Seda nime kuuldes seostatakse teda esimese asjana innovaatilise juhina  ehk arengumootorina. See polnud aga ta ainus juhi omadus. Lähemalt vaadates saaks talle pea iga juhi tüüpi määrata. Siin aga vaatleme treeneri rolli. Töötajatele oli ta esmapilgul üsna ebameeldiv inimene. Kuid selle omadusega noppis ta välja need õiged inimesed, kes aitaks tema visiooni ellu viia. Need, kes jagasid Jobs’i nägemust ja pidasid vastu, said aru, et see oli enamasti mõeldud testina. Allesjäänuid juhtis ta rangelt, aga ausalt, millega teenis välja töötajate poolse austuse. Tänu sellele suutis ta neid juhtida andma endast parima. Kui vaadata treenereid spordis, siis ka seal on näha, et nad on ranged, aga nad juhivad isikuid, et nad annaks endast parima, saavutaks oma tipu ja areneks sealt edasi. [1]

Üks keerulisemaid juhi rolle on suhtleja. Oskus anda edasi oma mõtted arusaadavalt erinevate isikutele, kellel on erinevad haridustaustad ja tegevusvaldkonnad, vajab laialdast suhtlemisoskust. IT maailmas ei toimu suhtlus ainult IT inimeste vahel. Näiteks on vaja suhelda ka klientidega, kes ei mõista IT, kuid siiski peab tegema talle selgeks kõik vajalik ja temast endast ka õigesti aru saada. Maailmas on nii palju erinevaid inimesi, kes räägivad samas keeles, aga ei mõista üksteist. Suhtlemisoskuse tähtsusele on tähelepanu andnud ka Bill Gates. Nagu paljudelt edukatelt juhtidelt on küsitud „mida on vaja, et olla hea juht?“, on Gates toonud välja just suhtlemisoskuse erineva taustadega inimestega. [2]

Eelnimetatud IT juhid omavad mitmeid juhi tüüpe, peale väljatoodud näidete. Sellest võib järeldada, et olla edukas juht peab suutma täita kõiki vajalikke rolle.

Kasutatud materjalid:

[1]Kovacs, R. 7 Leadership Lessons I Learned From Steve Jobs [WWW] https://medium.com/@kovacs.roland84/lessons-learned-about-leadership-from-steve-jobs-683bc0b55cdb (01.04.2020)

[2]Schwantes, M. These 3 Billionaires Agree: You Need This Skill to Be Successful [WWW] https://www.inc.com/marcel-schwantes/these-3-billionaires-agree-you-need-this-1-critical-skill-to-be-successful.html (01.04.2020)

Kodutöö 8

Mida tähendab proff? Proff ei tähenda ainult paberite omamist. Oma ala spetsialist on isik, kes oma valdkonna eriala tööd mõistab ja suudab vajalikke tegevusi täita. See tähendab, et peale õpitud teadmiste on vajalik praktiliste kogemuste pagas. Kui palju on piisavalt palju, et isikut saab nimetada proffiks on juba keeruline määrata.

Mida tähendab IT proff Eestis? Selleks peaks uurima Eesti ettevõtete poolseid nõudeid IT spetsialistidele ning kust oleks seda parem vaadata kui tööportaalist (https://www.cvkeskus.ee/).

IT proffide kõige enamlevinumad nõuded on järgmised:

  • IT alane kõrgharidus. Kuigi seda ei ole alati nõutud, siis see on tihtipeale kasuks.
  • Varasem töökogemus antud erialal (3+ aastat). See on pakutav alternatiiv IT alasele kõrgharidusele. Kui oled sellega tegelnud juba mitu aastat, siis arvatavasti on kogunenud teadmisi, mis saaks ka ülikoolidest. Peale selle tähendab töökogemus praktikat, mis on tihtilugu olulisem kui koolis saadud teadmised.
  • Vastavalt ettevõtetele määratud tehnoloogiad. Ettevõtetel on kujunenud aja jooksul välja oma enimlevinud tarkvarad, mis on kõigil erinevad. Seetõttu on hea kui IT inimestel on nendest laiem ülevaade ja oskus kiiresti uute tarkvaradega kohaneda. Seega võiks seda sõnastada ümber: kogemused enimlevinud tarkvaradega ning kiire kohanemisvõime uutele lahendustele.
  • Koodi kirjutamine. Kuna tegu siiski IT proffiga, siis peaks olema kokkupuude ka koodikirjutamisega ja sellega seoses erinevate programmeerimiskeeltega. Koodi testimine ei pruugi küll paljudele programmeerijatele meeldida, kuid ka see on oluline osa programmi loomisel.
  • Erinevad keeled. Kuna tegu on siiski Eesti IT proffiga, siis peaks tal olema kõrgemal tasemel eesti keele oskus nii suhtluses kui kirjalikult. Tihti on vaja ka inglise keelt, mille nõuded erinevad vastavalt ettevõtete vajadustele. Kuna aga äriline liikumine toimub pidevalt maailmaturu suunas, siis on inglise keele oskus üks olulisemaid faktoreid seal hakkama saamiseks. Mõningal juhul annab ka vene keel pluss punkte.
  • Suhtlusoskus ja meeskonnatöö. Tavaliselt ei ole projektide loomisel tegemist ühe inimesega vaid terve meeskonnaga. Seetõttu peab olema valmidus töötada meeskonnas. Suhtlus aga ei piirdu ainult oma meeskonna piires, vaid vahel peab ka teiste osapooltega kontakte looma.

Lisaks on peetud oluliseks ka mõningaid järgnevaid oskusi ja isikuomadusi:

  • pingetaluvus;
  • kohusetundlikkus;
  • organiseerimisvõime;
  • analüütiline mõtlemine;
  • oskus näha laiemat pilti;
  • otsustus- ja vastutusvõime;
  • oskus probleeme lahendada;
  • agiilne arendusmetoodika kasutamine;
  • huvi oma erialalise töö vastu ja soov antud valdkonnas end täiendada.

Kodutöö 7

Autoriõigus kaitseb autori omandit, see tähendab seda, et kui tahetakse kasutada teiste autorite teost oma kasuks, siis peab selleks neilt loa saama. Copyleft seevastu on meetod, millega loodud teos on teistel lubatud enda kasuks käsitleda, kuid sellest tulenevad teosed omavad sama autoriõigust, mistõttu peavad omava samu litsentse[1].

Tarkvara, mis omab copyleft litsentsi, lähtekood on avalik, et teised saaks seda kasutada. Litsentsiga koodi kasutades, peab selle tulemus omama sama jagamistingimust, mis oli originaal koodil.[2]

Copyleft litsentse on erinevaid:

Esimene ja enamlevinud copyleft litsents on GPL(General Public License). GPL litsents tähendab, et tarkvara on tasuta. See sisaldab õigust kasutada antud tarkvara milleks iganes tahetakse, õigust muuta tarkvara vastavalt vajadusele, õigust jagada tarkvara teiste osapooltega ja õigust jagada oma muudatusi antud tarkvarale. Kõik edasi arendatud tarkvara, mis sisaldab GPL litsentsiga tarkvara, peab omama sama GPL litsentsi, mis oli originaalil. Näiteks kasutab antud litsentsi Notepad++, MariaBD, MySQL jne. [3]

Edasi arendati välja LGPL(Lesser General Public License). LGPL sarnaneb GPL, aga üheks erinevuseks on õigus koodi kasutada nii tasuta kui ka ärilises tarkvaras. Koodi ei pea täielikult avalikustama nagu seda nõuab GPL. Laenatav avalik kood võib olla ühendatud oma loodud koodiga, mis ei pea olema avalik kõrvalistele isikutele. Näiteks LGPL litsents on Fox toolkitil, Geniel jne. [4]

AGPL(Affero General Public License) on mõeldud tasuta rakendustele, mis toimivad üle võrgu. Selle ainuke erinevus GPLv3-st on kasutajate õigus saada rakenduse lähtekoodi, kui nad kasutavad antud rakendust läbi võrgu. Seda litsentsi kasutab näiteks wiki.js, Ghostscript. [5]

Viimasena vaatame FPL-i(Free Documentation License), mis on kõige nõrgem litsents. See on mõeldud dokumentatsioonidele, juhenditele jms. Sellega antakse isikutele õigus kopeerida, muuta ja edasi levitada tekste ning seda ka ärilistel eesmärkidel.  Tuntuimaks FPL-i kasutajaks on näiteks Wikipedia. [6]

Kasutatud materjalid:

[1] techopedia [WWW] https://www.techopedia.com/definition/3261/copyleft (14.03.2020)

[2] Goldstein, A. (2019). Open Source Copyleft Licenses: All You Need to Know [WWW] https://resources.whitesourcesoftware.com/blog-whitesource/open-source-copyleft-licenses (14.03.2020)

[3] A Quick Guide to GPLv3 [WWW] https://www.gnu.org/licenses/quick-guide-gplv3.html (14.03.2020)

[4] LGPL [WWW] https://www.webopedia.com/TERM/L/LGPL.html (14.03.2020)

[5] Various Licenses and Comments About Them [WWW] https://www.gnu.org/licenses/license-list.html#AGPL (15.02.2020)

[6] GNU Free Documentation License (GFDL) [WWW] https://opendefinition.org/licenses/gfdl/ (16.02.2020)

Kodutöö 6

2012. aastal tõi Rootsi Piraadipartei välja ettepaneku autoriõiguse reformist. Lähemalt on vaadatud teose teist peatükki. Selle eesmärk on muuta autoriõigust mitteärilisest vaatenurgast. Välja on toodud 6 teemat.

Moraaliõiguste säilimine. Autoril on moraalne õigus olla autorina tunnustatud. Igal isikul peaks olema õigus saada tunnustust oma loomingute eest.

Tasuta mitteäriline jagamine. Alguses oli autoriõigustega teoste jagamine piiratud ainult äriliselt. Tänapäeval on see liikunud ka tavainimeste maailma. Autorite eesmärk on see taastada ärilistesse piiridesse ehk mitteäriliselt on igal isikul õigus jagada teiste teoseid omavahel. Idee poolest on tore, kuid alati tuleb mõelda ka sellele, kus need piirid asuvad. Jagades teoseid mõne sõbraga on lihtne algus. Sealt võib see aga levida sõprade sõpradele jne. Siis hakkab see aga juba ärilist poolt mõjutama, kes näeb suuremaid kaotusi.

20 aastane äriline monopol. Praegune kaitseaeg on elu+70 aastat. Autorite pakkumine on aga piirata see 20 aastani avalikustamisest, mis oleks meelepärasem ka investoritele. See tundub olevat üsna suur muutus. Reforme tehes peaks ikkagi tegema väiksemaid samme, sest neid võib ees olla veel mitu.

Registreerimine peale 5 aastat. Teostel, millel puudub teadaolev autor on ikka autoriõigusega kaitstud. Plaan on viia see 5 aasta peale, kui selle ajaga pole autor ennast ametlikult registreerinud, siis on teos vabalt kasutatav. See tundub mõistlik, sest pole enam probleemi raskesti leitava isiku otsimisega, et temalt luba küsida.

Tasuta proovid. Luba kasutada teiste teoseid, neid muutes oma nägemuse järgi ja nimetada neid enda omadeks. Sarnaselt teiste teoste kasutamine jutumärkide abil tekstides saaks kasutada teiste heli jms. Kus aga on piir teiste teoste juppide laenamisele, et luua midagi nende abiga ja täiesti teiste teostele tuginemine.

Keeld DRM-ile. DRM tehnoloogia kontrollib digitaalsete autoriõigustega teoste kasutamist ja levikut. Mingil määral on kõigele vaja piiranguid ja kontrolle, sest ilma selleta võib tekkida kaos. Kuid ei tasu ka üleliia agarad olla oma reegleid kirjutades.

[1] Engström, C., Falkvinge, R. (2012). The Case for Copyright Reform [Online] http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf (12.03.2020)

Kodutöö 5

Virginia Shea on oma raamatus „Netiquette“ toonud välja 10 käsku, kuidas käituda võrgusuhtluses. Isiklikult väga võrgusuhtlusega kokku ei puutu. Facebook on ainult selleks, et olla kursis sellega, mis toimub ülikoolis õppetööga. Sellega seoses Messengeri on vajalik selleks, et mõningate inimestega muud moodi kontakti saamine on keeruline. Seega postitustega kokkupuude on põhiliselt ainult selle kursuse raames. Seega toon välja kogemuse sõnumi- ja kirjavahetusest.

Lähemalt saab vaadeldud Shea kolmandat käsku: „Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace).“ Peale asukoha peab teadma ka seltskonda, kellega suheldakse. Nii nagu tavaelus, on vaja teadma, kuidas käituda vastavas asukohas (raamatukogus vaikselt või tänaval vabamalt) ja seltskonnale (tuttavaga tavapäraselt või võõraga viisakalt). Kui räägid mõne tähtsama isikuga, eriti kui te pole tuttavad, siis tuleb järgida käitumisnorme. Samas kui on tegemist mõne pikema aja sõbraga, siis tihtipeale tekib oma suhtlusviis – lühendid, väljamõeldud sõnad jne. Juba mõne sõnaga võib teine aru saada kuidas lause lõppeb, sest te olete ühel lainel. Võõraga varasem kogemus aga puudub ja kõik tuleks selgitada lihtsalt ja arusaadavalt, et mõte ikka kohale jõuaks.

Samamoodi tuleb käituda sõnumi- ja kirjavahetuses. Kirjakombed peaksid üle minema ka e-kirja kommetele. Esimene kiri peaks olema ikka võimalikult formaalne. Alustada pöördumisega ning lõpetada midagi soovides. Vahepealne tekst peab olema võimalikult arusaadav ja täpne, et teine ei pea saatma kirja küsimusega „mis selle all mõtlete“. Kuna kirja kirjutamisel on võimalik lihvida oma teksti, mitte nagu otsesuhtluses, kus öeldud see läinud, siis peaks alati vaatama üle, mis on kirjutatud – korralikud laused, puuduvad õigekirjavead jms, sest see annab teistele sinust esimese mulje. Edaspidiselt, kui kirjale on vastatud saab näha, mis stiili teine kasutab – kas ta on formaalne või sõbralik – ja vastavalt sellele lisada seda tüüpi ka oma kirjadele antud isikuga, et luua paremat sidet. Kui teine vastab vabas formaadis, siis ega ta ei taha ka koguaeg vastu saada kirja, mis näeb välja nagu  mõni dokument.

Sõnumiedastusprogramme ehk Messenger, MSN jt on vabama kirjastiiliga suhtluskeskkond. Seal pole paika pandud kindlaid kirjareegleid, nagu alustada iga sõnumit pöördumisega ja lõpetada midagi soovides. Uue vestluse alguses on tavaks lihtne tervitus ja siis edaspidi juba pikem jutt (mis võib omakorda olla vaid 3 sõna). Tavaliselt kirjutatakse seal samamoodi nagu mõeldakse – lühidalt ja lihtsalt.

Ise olen alati esimese e-kirja saatmisel püüdnud jätta korralikku muljet ja loen mitu korda läbi enne kui olen rahul, et kiri ära saata. Kui kirjavahetus läheb pikemaks, siis võtan juba teise kirjadest õppust, kuidas oleks parem nendega suhelda. Sõnumiedastusprogrammides on asi pisut lõdvem, pole vaja lugeda mitu korda üle, sest vajadusel saab kohe lisada järgmise sõnumiga infot juurde. Siiski alustan neutraalselt ja edasi saab vaadatud, kas kasutada teisega kindlaid lühendeid, emojisid jms.

Uue isikuga suhtlust alustades peaks enne oma vaba stiilile minnes tegema kindlaks, mida teised kasutavad. Alustades kohe oma tavapärase suhtlusviisiga võib teisi ära hirmutada ja kontakti loomise keeruliseks teha. Kindlasti on vaja aru saada, kas tegu on e-kirjaga, kus suhtlus võib olla aeglasem, või sõnumiedastusprogrammiga, kus saab pidevalt oma mõtteid täpsustada.

Create your website at WordPress.com
Get started