Kodutöö 7

Autoriõigus kaitseb autori omandit, see tähendab seda, et kui tahetakse kasutada teiste autorite teost oma kasuks, siis peab selleks neilt loa saama. Copyleft seevastu on meetod, millega loodud teos on teistel lubatud enda kasuks käsitleda, kuid sellest tulenevad teosed omavad sama autoriõigust, mistõttu peavad omava samu litsentse[1].

Tarkvara, mis omab copyleft litsentsi, lähtekood on avalik, et teised saaks seda kasutada. Litsentsiga koodi kasutades, peab selle tulemus omama sama jagamistingimust, mis oli originaal koodil.[2]

Copyleft litsentse on erinevaid:

Esimene ja enamlevinud copyleft litsents on GPL(General Public License). GPL litsents tähendab, et tarkvara on tasuta. See sisaldab õigust kasutada antud tarkvara milleks iganes tahetakse, õigust muuta tarkvara vastavalt vajadusele, õigust jagada tarkvara teiste osapooltega ja õigust jagada oma muudatusi antud tarkvarale. Kõik edasi arendatud tarkvara, mis sisaldab GPL litsentsiga tarkvara, peab omama sama GPL litsentsi, mis oli originaalil. Näiteks kasutab antud litsentsi Notepad++, MariaBD, MySQL jne. [3]

Edasi arendati välja LGPL(Lesser General Public License). LGPL sarnaneb GPL, aga üheks erinevuseks on õigus koodi kasutada nii tasuta kui ka ärilises tarkvaras. Koodi ei pea täielikult avalikustama nagu seda nõuab GPL. Laenatav avalik kood võib olla ühendatud oma loodud koodiga, mis ei pea olema avalik kõrvalistele isikutele. Näiteks LGPL litsents on Fox toolkitil, Geniel jne. [4]

AGPL(Affero General Public License) on mõeldud tasuta rakendustele, mis toimivad üle võrgu. Selle ainuke erinevus GPLv3-st on kasutajate õigus saada rakenduse lähtekoodi, kui nad kasutavad antud rakendust läbi võrgu. Seda litsentsi kasutab näiteks wiki.js, Ghostscript. [5]

Viimasena vaatame FPL-i(Free Documentation License), mis on kõige nõrgem litsents. See on mõeldud dokumentatsioonidele, juhenditele jms. Sellega antakse isikutele õigus kopeerida, muuta ja edasi levitada tekste ning seda ka ärilistel eesmärkidel.  Tuntuimaks FPL-i kasutajaks on näiteks Wikipedia. [6]

Kasutatud materjalid:

[1] techopedia [WWW] https://www.techopedia.com/definition/3261/copyleft (14.03.2020)

[2] Goldstein, A. (2019). Open Source Copyleft Licenses: All You Need to Know [WWW] https://resources.whitesourcesoftware.com/blog-whitesource/open-source-copyleft-licenses (14.03.2020)

[3] A Quick Guide to GPLv3 [WWW] https://www.gnu.org/licenses/quick-guide-gplv3.html (14.03.2020)

[4] LGPL [WWW] https://www.webopedia.com/TERM/L/LGPL.html (14.03.2020)

[5] Various Licenses and Comments About Them [WWW] https://www.gnu.org/licenses/license-list.html#AGPL (15.02.2020)

[6] GNU Free Documentation License (GFDL) [WWW] https://opendefinition.org/licenses/gfdl/ (16.02.2020)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: