Kodutöö 8

Mida tähendab proff? Proff ei tähenda ainult paberite omamist. Oma ala spetsialist on isik, kes oma valdkonna eriala tööd mõistab ja suudab vajalikke tegevusi täita. See tähendab, et peale õpitud teadmiste on vajalik praktiliste kogemuste pagas. Kui palju on piisavalt palju, et isikut saab nimetada proffiks on juba keeruline määrata.

Mida tähendab IT proff Eestis? Selleks peaks uurima Eesti ettevõtete poolseid nõudeid IT spetsialistidele ning kust oleks seda parem vaadata kui tööportaalist (https://www.cvkeskus.ee/).

IT proffide kõige enamlevinumad nõuded on järgmised:

  • IT alane kõrgharidus. Kuigi seda ei ole alati nõutud, siis see on tihtipeale kasuks.
  • Varasem töökogemus antud erialal (3+ aastat). See on pakutav alternatiiv IT alasele kõrgharidusele. Kui oled sellega tegelnud juba mitu aastat, siis arvatavasti on kogunenud teadmisi, mis saaks ka ülikoolidest. Peale selle tähendab töökogemus praktikat, mis on tihtilugu olulisem kui koolis saadud teadmised.
  • Vastavalt ettevõtetele määratud tehnoloogiad. Ettevõtetel on kujunenud aja jooksul välja oma enimlevinud tarkvarad, mis on kõigil erinevad. Seetõttu on hea kui IT inimestel on nendest laiem ülevaade ja oskus kiiresti uute tarkvaradega kohaneda. Seega võiks seda sõnastada ümber: kogemused enimlevinud tarkvaradega ning kiire kohanemisvõime uutele lahendustele.
  • Koodi kirjutamine. Kuna tegu siiski IT proffiga, siis peaks olema kokkupuude ka koodikirjutamisega ja sellega seoses erinevate programmeerimiskeeltega. Koodi testimine ei pruugi küll paljudele programmeerijatele meeldida, kuid ka see on oluline osa programmi loomisel.
  • Erinevad keeled. Kuna tegu on siiski Eesti IT proffiga, siis peaks tal olema kõrgemal tasemel eesti keele oskus nii suhtluses kui kirjalikult. Tihti on vaja ka inglise keelt, mille nõuded erinevad vastavalt ettevõtete vajadustele. Kuna aga äriline liikumine toimub pidevalt maailmaturu suunas, siis on inglise keele oskus üks olulisemaid faktoreid seal hakkama saamiseks. Mõningal juhul annab ka vene keel pluss punkte.
  • Suhtlusoskus ja meeskonnatöö. Tavaliselt ei ole projektide loomisel tegemist ühe inimesega vaid terve meeskonnaga. Seetõttu peab olema valmidus töötada meeskonnas. Suhtlus aga ei piirdu ainult oma meeskonna piires, vaid vahel peab ka teiste osapooltega kontakte looma.

Lisaks on peetud oluliseks ka mõningaid järgnevaid oskusi ja isikuomadusi:

  • pingetaluvus;
  • kohusetundlikkus;
  • organiseerimisvõime;
  • analüütiline mõtlemine;
  • oskus näha laiemat pilti;
  • otsustus- ja vastutusvõime;
  • oskus probleeme lahendada;
  • agiilne arendusmetoodika kasutamine;
  • huvi oma erialalise töö vastu ja soov antud valdkonnas end täiendada.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: