Kodutöö 5

Virginia Shea on oma raamatus „Netiquette“ toonud välja 10 käsku, kuidas käituda võrgusuhtluses. Isiklikult väga võrgusuhtlusega kokku ei puutu. Facebook on ainult selleks, et olla kursis sellega, mis toimub ülikoolis õppetööga. Sellega seoses Messengeri on vajalik selleks, et mõningate inimestega muud moodi kontakti saamine on keeruline. Seega postitustega kokkupuude on põhiliselt ainult selle kursuse raames. Seega toon välja kogemuse sõnumi- ja kirjavahetusest.

Lähemalt saab vaadeldud Shea kolmandat käsku: „Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace).“ Peale asukoha peab teadma ka seltskonda, kellega suheldakse. Nii nagu tavaelus, on vaja teadma, kuidas käituda vastavas asukohas (raamatukogus vaikselt või tänaval vabamalt) ja seltskonnale (tuttavaga tavapäraselt või võõraga viisakalt). Kui räägid mõne tähtsama isikuga, eriti kui te pole tuttavad, siis tuleb järgida käitumisnorme. Samas kui on tegemist mõne pikema aja sõbraga, siis tihtipeale tekib oma suhtlusviis – lühendid, väljamõeldud sõnad jne. Juba mõne sõnaga võib teine aru saada kuidas lause lõppeb, sest te olete ühel lainel. Võõraga varasem kogemus aga puudub ja kõik tuleks selgitada lihtsalt ja arusaadavalt, et mõte ikka kohale jõuaks.

Samamoodi tuleb käituda sõnumi- ja kirjavahetuses. Kirjakombed peaksid üle minema ka e-kirja kommetele. Esimene kiri peaks olema ikka võimalikult formaalne. Alustada pöördumisega ning lõpetada midagi soovides. Vahepealne tekst peab olema võimalikult arusaadav ja täpne, et teine ei pea saatma kirja küsimusega „mis selle all mõtlete“. Kuna kirja kirjutamisel on võimalik lihvida oma teksti, mitte nagu otsesuhtluses, kus öeldud see läinud, siis peaks alati vaatama üle, mis on kirjutatud – korralikud laused, puuduvad õigekirjavead jms, sest see annab teistele sinust esimese mulje. Edaspidiselt, kui kirjale on vastatud saab näha, mis stiili teine kasutab – kas ta on formaalne või sõbralik – ja vastavalt sellele lisada seda tüüpi ka oma kirjadele antud isikuga, et luua paremat sidet. Kui teine vastab vabas formaadis, siis ega ta ei taha ka koguaeg vastu saada kirja, mis näeb välja nagu  mõni dokument.

Sõnumiedastusprogramme ehk Messenger, MSN jt on vabama kirjastiiliga suhtluskeskkond. Seal pole paika pandud kindlaid kirjareegleid, nagu alustada iga sõnumit pöördumisega ja lõpetada midagi soovides. Uue vestluse alguses on tavaks lihtne tervitus ja siis edaspidi juba pikem jutt (mis võib omakorda olla vaid 3 sõna). Tavaliselt kirjutatakse seal samamoodi nagu mõeldakse – lühidalt ja lihtsalt.

Ise olen alati esimese e-kirja saatmisel püüdnud jätta korralikku muljet ja loen mitu korda läbi enne kui olen rahul, et kiri ära saata. Kui kirjavahetus läheb pikemaks, siis võtan juba teise kirjadest õppust, kuidas oleks parem nendega suhelda. Sõnumiedastusprogrammides on asi pisut lõdvem, pole vaja lugeda mitu korda üle, sest vajadusel saab kohe lisada järgmise sõnumiga infot juurde. Siiski alustan neutraalselt ja edasi saab vaadatud, kas kasutada teisega kindlaid lühendeid, emojisid jms.

Uue isikuga suhtlust alustades peaks enne oma vaba stiilile minnes tegema kindlaks, mida teised kasutavad. Alustades kohe oma tavapärase suhtlusviisiga võib teisi ära hirmutada ja kontakti loomise keeruliseks teha. Kindlasti on vaja aru saada, kas tegu on e-kirjaga, kus suhtlus võib olla aeglasem, või sõnumiedastusprogrammiga, kus saab pidevalt oma mõtteid täpsustada.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: