Kodutöö 13

Inimesed võtavad igasuguseid igapäevategevusi lihtsateks ja iseenesest mõistetavateks. Siiski on isikuid, kellel on mitmete tegevustega raskusi. Samas nad teevad neid samu asju, mida iga teine isikki. Kuidas nad siis sellega hakkama saavad? Erinevate vajadustega inimestele on loodud aja jooksul erisuguseid abivahendeid, et nende puuded ei segaks nende elu. Näiteks on inimestele, kes ei saa oma jalgel kõndida, loodud motoriseeritud ratastoolid. Kuulmisaparaadid aitavad paremini kuulda inimestel, kelle on kuulmisega probleeme. Pimedate jaoks on olemas braille kiri, et nad saaksid lugeda kasutades silmade asemel oma kompimismeelt.

Kuidas need samad inimesed saavad aga arvutit kasutada? Ka selleks on olemas mitmeid lahendusi. Üks selliseid abivahendeid on punktkirjamonitor. Antud seade on võimalik ühendada mitmete ekraanidega nagu arvutid, tahvelarvutid, nutitelefonid ja e-lugerid. [1]

Kõigepealt tuleb aga aru saada, mis asi on punktkiri ehk braille. Tegemist on 1809 aastal loodud süstemaatiliselt tõstetud punktikestega, mida on võimalik lugeda sõrmede abil. Siiski tuleb meeles pidada, et see ei ole omaette keel nagu viipekeel kuulmishäiretega inimestel. Braille sümbolid koosnevad braille ristkülikutest, kus on kaks rida ja kolm veergu punkte. Punktid on nummerdatud vasakult ülevalt alla 1-3 ja paremas reas ülevalt alla 4-6. Erinevad punktide kombinatsioonid loovad kas tähe, numbri või kirjavahemärgi. Vahest võib tegemist olla isegi täieliku sõnaga. Näiteks vasakul ülemine punkt ehk punk nr 1 sümboliseerib tähte „a“. Samas vasakus reas alumine punkt ehk punkt number 3 sümboliseerib lauselõpumärki punkti. [2]

Mis on punktkirjamonitor ja kuidas on seal ära kasutatud Braille süsteemi? Tegemist on seadmega, millel on üks rida Braille ristkülikuid. Vastavalt Braille süsteemile koosneb iga ristkülik väikestest plastmassist või metallist pulgakestest. Kuid kui tavaliselt koosneb braille kiri kuuest punktist, siis nendel masinatel on igas ristkülikus kaheksa pulka. Need ekstra pulgad (vasakul 7 ja paremal 8) võivad omada mitmeid erinevaid tähendusi. Näiteks võivad need sümboliseerida kursori asukohta, aktiivset teksti jne. Pulgakesed tõusevad ja langevad vastavalt tekstile, mis on kuvatud seadmega ühendatud ekraanil. [3]

Muidugi on tänapäeval olemas ka teisi lahendusi. Näiteks on olemas tarkvara, mis loeb ekraanil kirjutatud, kuid see lahendus jällegi ei sobi isikutele, kellel on probleeme lisaks nägemisele ka kuulmisega. Igal lahendusel omad plussid ja miinused. Tuleb leida just endale sobiv.

Kasutatud materjalid:

[1] Braille Technology: What’s New and Emerging? [WWW] https://visionaware.org/everyday-living/essential-skills/reading-writing-and-vision-loss/braille-technology-7770/1235/ (29.04.2020)

[2] Nellis, A., Tars, I., Kutsar, K., Lõvi, M., Trofimova, J. (2011). Eesti punktkirja käsiraamat [Online] https://tek.tartu.ee/sites/tek.tartu.ee/files/eesti_punktkirja_kasiraamat_viimane_versioon.pdf (29.04.2020)

[3] Mineault, R. (2018) What to Know… Before Tou Buy a Braille Display [WWW] https://canasstech.com/blogs/news/what-to-know-before-you-buy-a-braille-display (29.04.2020)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: