Kodutöö 4

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis 2013. aastal välja artikli „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“, mille teises peatükis on toodud väljad mitmed prognoosid 2020. aasta IKT kohta. Järgnevalt toon välja sealt kaks ennustust:

Esimene on e-residentsus, mis läks täppi juba mõne aasta jooksul peale artikli väljastamist.

Teiseks on tervishoiu digitaalne areng, milleni pole veel jõutud.

Täide läinud ennustuseks on artiklis kõrgema tootlikkuse saavutamiseks sõnastatud üks punkt järgnevalt: „Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid e-teenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses.“.[1]

Eesti pakub igale kodanikule digitaalse identiteedi, mis annab neile võimaluse enda identifitseerimiseks, et kasutada e-teenuseid[2]. 2014. aasta detsembris ole Eesti esimene, kes alustas Eesti e-residentsuse programmiga. See pakub digitaalset identiteeti isikutele, kes ei ole Eesti kodanikud. Programm annab välismaalastele õiguse digitaalseteks isiku tuvastamiseks ja allkirjastamiseks, et kasutada Eesti e-teenuseid. Kõigil, kes on endale saanud Eesti e-residentsuse, on õigus kasutada Eesti e-riigi teenuseid sõltumata nende füüsilisest asukohast ja kodakondsusest. Nendeks tegevusteks võivad olla näiteks sealhulgas ettevõtte loomine ja sinna vastutavate isikute määramine.[3]

Punkt, milleni pole veel IT areng jõudnud, on seotud tervishoiuga. Nimelt on eelnimetatud artiklis see kirjeldatud järgnevalt: „Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele“.

Tervishoiu suhtes ei ole digitaalses vaatenurgas suurt arengut näha olnud. Senine areng on piirdunud mõningates valdkondades, näiteks digitaalsed retseptid ja haiguslehtede menetlus. Erinevad haiglad kasutavad erinevaid süsteeme, mistõttu ei liigu vajalik info erinevate asutuste vahel edasi. Igal arstil ei ole ligipääsu oma patsiendi digiloole, kus on ka teiste arstide poolsed meditsiiniliste uuringute andmed. Ainult neil, kes on selle süsteemiga ühinenud saavad seal olevatele andmetele ligi. Seetõttu peavad mõned andmed liikuma arstilt arstile paberkandjal või krüpteeritud e-mailidena. Tervishoiu digitaliseerimine on arengufaasis, millest võib järeldada, et järgnevate aastate jooksul on näha pidevaid uuendusi.

Kasutatud kirjandus:

[1] Eesti infoühiskonna arengukava 2020 [Online] https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf (25.02.2020)

[2] e-identity [WWW] https://e-estonia.com/solutions/e-identity/e-residency/ (25.02.2020)

[3]Eesti e-residentsuse programm [WWW] https://www.mkm.ee/et/eesti-e-residentsuse-programm (26.02.2020)

Kodutöö 3

Uus meedia on avaldanud suurt mõju erinevatele valdkondadele. Võtame näiteks sõnumiedastusprogrammid ja selle mõju inimeste vahelistele suhtlusetele.

Kui varasemalt oli internetis omavaheliseks suhtluseks pigem e-post, siis tänapäeval on see enamasti liikunud üle sõnumiedastusprogrammidesse. Sellele on kaasa aidanud mitmed laialt levinud programmid nagu MSN Messenger, Skype, Messenger, WhatsApp jne.

Enamasti on see mõjutanud just e-posti ja SMS-i. Sõnumiedastusprogramm on kiirem suhtlusvahend kui e-post. E-postid on tavaliselt pikema sisuga, korralikumad teevad alguses pöördumise adressaadi poole ja lõpetavad midagi soovides ja oma nimega. See on tänapäeval jäänud põhiliselt ametkondlikuks suhtlusvahendiks. Sõnumid seevastu ei pruugi koosneda isegi täielikust lausest, vaid ainult mõnest või isegi mitteühestki sõnast. E-postide saatmine võtab mõõdetavat aega, aga sõnumid jõuavad kohale silmapilkselt, mistõttu eraisikud eelistavad sõnumiedastusprogramme.

Interneti kättesaadavus on vähendanud SMS-ide kasutuse just sõnumiedastusprogrammide kasuks. SMS-i kasutades on teada, et iga saadetud sõnumi eest sa tasud, aga sõnumiedastusprogrammid kasutavad interneti, mis on varasemalt tasutud ja pidevalt kasutuses.

Samas on selline lühikirjade suhtlus mõjutanud inimeste õigekirja. Programm pakub mugavust suhelda teistega kirjateel sarnaselt omavahel rääkimisega. Inimesed on selle suhtluse aga veelgi mugavamaks teinud. Kasutusel on ka mitmed lühendid, puudub õigekirja ülevaade, sealhulgas kirjavahemärgid. Eriti on see mõjutanud kooliõpilasi emakeele tundides. Oma vanuse- ja suhtlusgruppide vahel on enamus väljamõeldud väljendid arusaadavad, aga ametlikes kirjatekstides nendest kasu pole. Rohkem on sõnumiedastusprogrammides saadud kirjaviisi harjumus segavaks faktoriks. See võib välja lüüa kirju ja teisi tekste kirjutades ning tuleviku töömaailmas näitab see end ainult halvast küljest.

Sõnumiedastusprogrammid on kaasa toonud kiirema ja lihtsama kirjaliku suhtluse. Õigekirja kasutamisele on see aga piduriks.

Kodutöö 2

Erinevad lahendused läbi Interneti ajaloo, nagu ka kõik muu selles maailmas, on allunud looduseadusele – nõrgad hukkuvad. Selles võitluses peab arenguga kaasa minema ja ka ise arenema või teiste uued ja paremad lahendused lihtsalt söövad su välja. See muidugi ei tähenda kohe väljasuremist, sest leidub ikka kedagi, kes on huvitatud varasematest lahendustest ning kasutab neid kasvõi hobi korras.

Üks tänapäeval ununenud süsteeme on WAIS ehk Wide Area Information Server. Enne veebi oli arvutitest kättesaadav informatsioon puhtalt tekstiline. Seal aga infot midagi kindlat leida on väga keeruline. 1980ndatel hakkasid selle probleemiga tegelema Thinking Machines, Apple Computer, Dow Jones ja KPMG Peat Marwick. Projekti eesmärk oli anda inimestele lihtsalt kasutatav programm, mille abil saavad kasutajad otsida neile vajalikku informatsiooni suure hulga andmete seast, kasutades selleks otsingusõna. Tänapäeval on palju erinevaid otsingumootoreid, mis on selle ülesande üle võtnud. Z39.50 Standardil põhinev WAIS on aga minevikku jäänud. Seda on võimalik veel tänapäevalgi kasutada, kuid see pole tänapäeval enam levinud vahendeid. [1]

Kõik enne veebi tulekut pole aga ära kadunud. 1971. aasta oktoobris loodud e-post on laialdaselt kasutuses siiani. Nagu enamus Interneti algusaegadel loodud tehnoloogiad on ka e-post saanud  alguse sõjaväes. Seni oli neil kasutuses süsteem, mis lasi erinevatel kasutajatel saata sõnumeid, kuid seda vaid ühe arvuti raames. Eesmärgiks oli failid saatmine erinevate arvutite vahel. Antud ülesanne jäi MIT lõpetanud Ray Tomlisonile õlule. Ta oli töötanud ARPNETiga seotud  tehnoloogiate kallal ning failide saatmine ei olnud talle võõras teema. 1971. aastal sai ta valimis vajaliku programmi ning saatis esimese sõnumi ühest arvutist teise. [2]

E-posti populaarsus pole aga ajaga kahanenud, vaid on just vastupidi muutunud aina populaarsemaks. Peale 1991. aastat, kui World Wide Web ehk veeb muutus kättesaadavaks kõigile, sai e-postist üks tähtis osa inimeste igapäeva elus, eriti tööl kontorites. Statistika kohaselt oli eelmine aasta 3.9 miljardit aktiivset emaili kasutajat[3].

Kasutatud kirjandus:

[1] The History of Domain Names – Wide Arse Information Server (WAIS) [WWW] http://www.historyofdomainnames.com/wais/ (12.02.2020)

[2] Bryant, M. The first email was sent 40 years ago this month [WWW] https://thenextweb.com/insider/2011/10/08/the-first-email-was-sent-40-years-ago-this-month/ (10.02.2020)

[3] Email Usage Statistics in 2019 [WWW] https://www.campaignmonitor.com/blog/email-marketing/2019/07/email-usage-statistics-in-2019/ (11.02.2020)

Kodutöö 1

Ebaõnnestunud

IT lahendused

IT arengu jooksul on loodud mitmeid erinevaid lahendusi. Mõned neist on toonud endaga kaasa kuulsust ja rikkust, kuid leidub ka ideid, mis alguses tundusid huvitavad, aga ei saavutanud selliseid eesmärke nagu eeldati. Järgnevalt on toodud mõned näited IT lahendustest, mis erinevatel põhjustel ei saavutanud suurt edu.

Microsoft Windows on laialt levinud operatsioonisüsteemide lahenduste kogum. Aja jooksul on seda pidevalt arendatud. Üks suuremaid muutusi oli Windows 8, mis oli eelnevatest versioonidest täiesti erinev. Kahjuks see tõi endaga kaasa ka probleeme. Selline suur muutus oli inimestel keeruline korraga vastu võtta ning sellest tuli palju negatiivset tagasisidet. Toote loojad võtsid sellest läbikukkumisest aga õppust ja tulid välja Windows 10-ga, mis sarnanes varasemate Windows versioonidega, säilitades lahendusi ka Windows 8-lt. Kuna probleem Windows 8-ga mõjutas tugevalt ettevõtet, siis jagati Windows 10 tasuta kindla aja jooksul kõikidele, kes seda soovisid.

See ei olnud ettevõte Microsofti ainus läbikukkumine. Üks teistest probleemidest oli ka Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemiga telefonid. Kui Microsoft omandas Nokia nutitelefoni äri, siis paigaldasid nad Windows operatsioonisüsteemi ka telefonidesse. Selleks ajaks olid iOS ja Android juba laialdaselt levinud ning nad osutasid suurt konkurentsi nutimaailmas. Kuigi nutitelefonidele pakutud lahendus sarnanes arvutitele, mis peaks ülemineku lihtsamaks tegema, ei sobinud see süsteem väikese ekraani jaoks. 2019. aasta lõpus lõpetati Windows telefonide operatsioonisüsteemide uuendused ja muud toetused[1].

Microsoft pole ainuke ettevõte, kelle on esinenud probleeme tarkvaraga. Laialt levinud Google Inc. on samuti loonud tarkvara, mille lahendused ei ole saavutanud suurt edu. Üheks selliseks loominguks on Google+, kui sotsiaalmeedia platvorm. Alguses olid näitajad head, kuid see tulenes kasutaja olemasolust, et kasutada teisi Google rakendusi nagu Gmail ja Google Drive. Inimesed ei kasutanud seda kui sotsiaalmeediana nagu algselt plaanitud. Google töötajate sõnul oli probleem selles, et lahendus oli liiga sarnane Facebookiga – ei pakutud midagi uut ja huvitavat lisaks, mis annaks antud platvormile eelistust kasutajate seas. [2]

Nagu näha, siis põhjuseid on erinevaid. Olgu selleks siis keeruline kasutajaliides, millele on raske adapteeruda, või suur konkurents ja sellega seoses hiline turule tulek. Uute lahendustega kaasneb alati risk, et kas see on liiga suur muutus kasutajate jaoks või ei erine piisavalt teiste poolt pakutud lahendustest.

Kasutatud kirjandus:

[1] Windows 10 Mobile’i tootetoe lõpp: KKK [WWW] https://support.microsoft.com/et-ee/help/4485197/windows-10-mobile-end-of-support-faq (05.02.2020)

[2] Eadicicco L. Why Google+ failed, according to Google insiders [WWW] https://www.businessinsider.com/what-happened-to-google-plus-2015-4 (05.02.2020)

Create your website at WordPress.com
Get started