Kodutöö 4

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis 2013. aastal välja artikli „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“, mille teises peatükis on toodud väljad mitmed prognoosid 2020. aasta IKT kohta. Järgnevalt toon välja sealt kaks ennustust:

Esimene on e-residentsus, mis läks täppi juba mõne aasta jooksul peale artikli väljastamist.

Teiseks on tervishoiu digitaalne areng, milleni pole veel jõutud.

Täide läinud ennustuseks on artiklis kõrgema tootlikkuse saavutamiseks sõnastatud üks punkt järgnevalt: „Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid e-teenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses.“.[1]

Eesti pakub igale kodanikule digitaalse identiteedi, mis annab neile võimaluse enda identifitseerimiseks, et kasutada e-teenuseid[2]. 2014. aasta detsembris ole Eesti esimene, kes alustas Eesti e-residentsuse programmiga. See pakub digitaalset identiteeti isikutele, kes ei ole Eesti kodanikud. Programm annab välismaalastele õiguse digitaalseteks isiku tuvastamiseks ja allkirjastamiseks, et kasutada Eesti e-teenuseid. Kõigil, kes on endale saanud Eesti e-residentsuse, on õigus kasutada Eesti e-riigi teenuseid sõltumata nende füüsilisest asukohast ja kodakondsusest. Nendeks tegevusteks võivad olla näiteks sealhulgas ettevõtte loomine ja sinna vastutavate isikute määramine.[3]

Punkt, milleni pole veel IT areng jõudnud, on seotud tervishoiuga. Nimelt on eelnimetatud artiklis see kirjeldatud järgnevalt: „Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele“.

Tervishoiu suhtes ei ole digitaalses vaatenurgas suurt arengut näha olnud. Senine areng on piirdunud mõningates valdkondades, näiteks digitaalsed retseptid ja haiguslehtede menetlus. Erinevad haiglad kasutavad erinevaid süsteeme, mistõttu ei liigu vajalik info erinevate asutuste vahel edasi. Igal arstil ei ole ligipääsu oma patsiendi digiloole, kus on ka teiste arstide poolsed meditsiiniliste uuringute andmed. Ainult neil, kes on selle süsteemiga ühinenud saavad seal olevatele andmetele ligi. Seetõttu peavad mõned andmed liikuma arstilt arstile paberkandjal või krüpteeritud e-mailidena. Tervishoiu digitaliseerimine on arengufaasis, millest võib järeldada, et järgnevate aastate jooksul on näha pidevaid uuendusi.

Kasutatud kirjandus:

[1] Eesti infoühiskonna arengukava 2020 [Online] https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf (25.02.2020)

[2] e-identity [WWW] https://e-estonia.com/solutions/e-identity/e-residency/ (25.02.2020)

[3]Eesti e-residentsuse programm [WWW] https://www.mkm.ee/et/eesti-e-residentsuse-programm (26.02.2020)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: