Uus meedia on avaldanud suurt mõju erinevatele valdkondadele. Võtame näiteks sõnumiedastusprogrammid ja selle mõju inimeste vahelistele suhtlusetele.
Kui varasemalt oli internetis omavaheliseks suhtluseks pigem e-post, siis tänapäeval on see enamasti liikunud üle sõnumiedastusprogrammidesse. Sellele on kaasa aidanud mitmed laialt levinud programmid nagu MSN Messenger, Skype, Messenger, WhatsApp jne.
Enamasti on see mõjutanud just e-posti ja SMS-i. Sõnumiedastusprogramm on kiirem suhtlusvahend kui e-post. E-postid on tavaliselt pikema sisuga, korralikumad teevad alguses pöördumise adressaadi poole ja lõpetavad midagi soovides ja oma nimega. See on tänapäeval jäänud põhiliselt ametkondlikuks suhtlusvahendiks. Sõnumid seevastu ei pruugi koosneda isegi täielikust lausest, vaid ainult mõnest või isegi mitteühestki sõnast. E-postide saatmine võtab mõõdetavat aega, aga sõnumid jõuavad kohale silmapilkselt, mistõttu eraisikud eelistavad sõnumiedastusprogramme.
Interneti kättesaadavus on vähendanud SMS-ide kasutuse just sõnumiedastusprogrammide kasuks. SMS-i kasutades on teada, et iga saadetud sõnumi eest sa tasud, aga sõnumiedastusprogrammid kasutavad interneti, mis on varasemalt tasutud ja pidevalt kasutuses.
Samas on selline lühikirjade suhtlus mõjutanud inimeste õigekirja. Programm pakub mugavust suhelda teistega kirjateel sarnaselt omavahel rääkimisega. Inimesed on selle suhtluse aga veelgi mugavamaks teinud. Kasutusel on ka mitmed lühendid, puudub õigekirja ülevaade, sealhulgas kirjavahemärgid. Eriti on see mõjutanud kooliõpilasi emakeele tundides. Oma vanuse- ja suhtlusgruppide vahel on enamus väljamõeldud väljendid arusaadavad, aga ametlikes kirjatekstides nendest kasu pole. Rohkem on sõnumiedastusprogrammides saadud kirjaviisi harjumus segavaks faktoriks. See võib välja lüüa kirju ja teisi tekste kirjutades ning tuleviku töömaailmas näitab see end ainult halvast küljest.
Sõnumiedastusprogrammid on kaasa toonud kiirema ja lihtsama kirjaliku suhtluse. Õigekirja kasutamisele on see aga piduriks.